LIISI KIRCH: Kui ühisturg valmis sai, olid ükssarvikud juba Ameerikas
Aprilli alguses mõistsin, et EU Inc-i (varemalt 28. režiim) üle käib arutelu kahes täiesti erinevas tempos. Ühelt poolt ei saa iduettevõtluse ökosüsteem aru, miks sellega on nii kaua venitatud. Nende jaoks on teema juba ammu selge ning tundub arusaamatu, miks midagi, mis on paberil valmis, on nii keeruline päriselt ellu viia.
Teiselt poolt on liikmesriigid segaduses. Nad peavad lühikese ajaga aru saama, kuidas kavandatud muudatustega kohaneda, mida need täpselt tähendavad ja milliseid seadusi tuleks muuta. Samuti on küsimus, et kui muudatusi ei tehta, siis millise riigi reeglid lõpuks kehtima hakkavad.
Vaatame korra sisse: mis võimalus EU Inc. päriselt on, mis on ohukohad, ja mida see võiks tähendada Eesti iduettevõtetele?
Mis üldse on EUINC?
Euroopa Komisjon tuli 18. märtsil välja ettepanekuga luua uus vabatahtlik, üleeuroopaline ettevõtlusraamistik. Iduettevõte saaks luua ühe juriidilise keha ja tegutseda sellega kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Nii ei peaks ettevõte teise liikmesriiki laienedes enam nullist õppima kohalikke seadusi, protseduure ja bürokraatiat, vaid sama ettevõtte vorm kehtiks üle Euroopa.
Paketis on mitu detaili, mis asutajatele ja investoritele kõlavad nagu “finally”:
- kiire ja digitaalne asutamine (ambitsioon: 48 tundi)
- madalad asutamiskulud
- ühekordne andmeesitus (riik ei küsi sama asja mitu korda)
- lihtsamad osaluse liikumised ja tehingud
- ja talentide jaoks ühtlasem optsiooniloogika
Kui Euroopa tahab, et meie idu- ja kasvuettevõtted jääksid siia, ega viiks oma järgmist kasvufaasi USAsse, ning et siin loodud tark- ja riistvara suudetaks eelistada ja skaleerida, siis ei saa me enam oodata. Küsimus ei ole ainult iduettevõtluses. See on otseselt seotud Euroopa konkurentsivõime ja strateegilise autonoomiaga: vähem sõltuvust ja rohkem oma tööstuslikku võimekust.
EU Inc. on üks konkreetne viis selle saavutamiseks. Euroopa Komisjon ütleb selgelt, et eesmärk on teha ettevõtte loomine ja kasvatamine oluliselt lihtsamaks, et ettevõtted jääksid Euroopasse ning need, kes on varem mujale vaadanud, tuleksid tagasi.
Miks Euroopas on aru saadud, et see on NÜÜD oluline?
EU Inc. ei tule tühjale kohale. Euroopa Ülemkogu on käivitanud “One Europe, One Market” agenda, kus rõhk on barjääride maha võtmises, halduskoormuse vähendamises, investeeringute mobiliseerimises, innovatsiooni ja tööstuse uuendamises ning – väga selgelt – sõltuvuste vähendamises ja strateegilise autonoomia tugevdamises. See on täpselt see taust, kus hakatakse üha rohkem rääkima ka sellest, et Euroopa tahab iseseisvust – nii digitaristus, tarkvaras kui ka kriitilises riistvaras.
Teisisõnu: EU Inc. on üheaegselt talendi ja kapitali hoidmise meede ning võimekuse tõstmise meede – kui kasvufirmad jäävad siia, jäävad siia ka kõrgepalgalised töökohad, maksutulu, tootearendus ja lõpuks jõuab rohkem pilti “made in Europe” hüüdlause, mida me näeme igal korral Bolti äppi avades.
Võimalus: mis EUINC juures on õiges suunas
- Euroopa tahab ühtset reeglistikku, mitte 27 eraldi mänguraamatut.
Komisjon on tulnud välja “ühe komplektiga” ettevõtlusreegleid, mis on mõeldud üle EL-i rakenduma ja mis peaks vähendama 27 süsteemi killustatust. Seda müüaksegi kui viisi “lukustada” ühisturu päris potentsiaal. - Sõnum “jää Euroopasse” on eesmärgina välja öeldud.
EU Inc. on raamitud otseselt nii, et see suunab ettevõtteid jääma Euroopasse ja julgustab “tagasi pöörduma”. See on väga oluline, sest see seob algatuse laiemalt Euroopa konkurentsivõime poliitikaga, mitte ainult juriidilise tehnika parandusega. - Once-only + Business Wallet: suund on õige.
Ülemkogu tasemel on “once-only” põhimõte ja Euroopa Business Walleti idee lausa üheks prioriteediks tõstetud – mõte on, et ettevõtja esitab dokumendid üks kord ja saab neid turvaliselt üle piiri taaskasutada.
Ohukoht: miks “paberil toimib – päriselus mitte” risk on väga reaalne
1) Suurim risk on endiselt see sama: 27 versiooni samast asjast.
Kui liikmesriigid hakkavad lisama erandeid, kohalikke lisatingimusi või tekitavad praktikas erinevad töövood, siis EU Inc. “ühtse turu” lubadus lahustub. Startup ei võida sellest midagi, kui tal tekib ikkagi 27 erinevat käsiraamatut. Risk on teadvustatud – aga see ei ole tagatiseks, et see ei realiseeru.
2) Ühisturu päris elu ei alga asutamisest, vaid skaleerimisest.
Kui vaidluste lahendamine, tööjõu piiriülene palkamine ja osa “päris elu” protsesse jääb endiselt rahvuslikuks ja ebaühtlaseks, siis EU Inc. võib jääda väga heaks “asutamis-UIks”, aga mitte täielikuks “skaleerimis-OSiks”. Komisjon ise viitab vajadusele, et riigid kaaluksid spetsialiseeritud kohtukodasid/kohtuid EU Inc. vaidlustele – see ütleb juba ise, et ühtlustamise töö ei lõpe määruse vastuvõtuga.
3) Digitaalsus ei tohi tähendada paralleeltaristut.
Business Walleti idee on tugev, aga praktikas tekib oht, et iga riik ehitab “veel ühe kihi”, mis toob IT kulud, ajakava venimise ja lõpuks… jälle erinevad lahendused. Ülemkogu sõnastus on selge: eesmärk on digiteerida ja lihtsustada ning “once-only” päriselt tööle panna. See eeldab, et ehitame interoperatiivsusele, mitte dubleerimisele.
4) Töö- ja maksuõigus jääb välja.
Et saaksime EU Inc-iga teele minna, siis on see loogiline, et edasi liigutakse sammuhaaval – jättes nimetatud õigusvaldkonnad välja, väldime kogu protsessi venimist minimaalselt kolmeaastaseks koos riskiga, et EU Inc ei tule üldse. Samas ei saa me jääda ka päris naiivseks arvates, et ettevõtetel ei teki nüüd tahtmist eelistada paremini ja odavamalt toimivaid lahendusi, mis omakorda võiks ehk nügida kõiki liikmesriike reegleid ühtlustama.
Mida see võiks tähendada Eesti startuppidele (ja mida tasub muuta)
Eesti startuppide vaates on EU Inc. veidi paradoksaalne: meil on juba täna palju seda, mida EU Inc. lubab Euroopale ehitada. Seega kohene vau-efekt võib olla suurem Saksamaal kui Eestis. Aga Eesti potentsiaalne võit ei ole ainult “meil on ka natuke lihtsam”, vaid:
- Eesti kui EU Inc. parim koduriik.
Kui raamistik annab ettevõtjale valiku, kus asutada, siis Eesti kasutajakogemus on juba kaua vastanud märksõnadele “kiire, ingliskeelne, turvaline” – ja see toob siia rohkem ettevõtteid, tiime, tehinguid ja lõpuks ka osaliselt “Euroopas loodud tark- ja riistvara” väärtusahelat. - Eesti kui test-ala.
Eesti saab pakkuda ELile praktilist testkeskkonda, sest meil on juba töötavad digiprotsessid. Kui Euroopa tahab kiiresti näidata, et “One Europe, One Market” ei ole vaid slogan, siis piloodid toodavad andmeid, mis on kõige veenvam tee. - Eesti “punane joon”: ei tohi tekkida 27 EU Inc variatsiooni.
See on Eesti huvides nii majanduslikult (rohkem kasvu Euroopas) kui ka strateegiliselt (Euroopa võimekus). Eesti varasem positsioon on olnud väga selge: lahendus peab olema lihtne, digitaalne ja vähendama koormust – mitte looma uut ülereguleeritud kihti.
Mida nüüd oodata: protsessi ajaraam
- Läbirääkimised Nõukogus ja Parlamendis
Komisjon kutsub kaasseadusandjaid kokkuleppele 2026. aasta lõpuks – see tähendab, et tegelik lahing käib lähikuudel/kvartalitel just selle üle, kui “ühtne” ja “digitaalne” lõpptekst päriselt jääb. - Euroopa Ülemkogu “One Europe, One Market” ajaraam
Ülemkogu on EU Inc. (28. režiimi) pannud prioriteediks ja sidunud selle ajakavaga: kokkulepe liikmesriikide vahel 2026 lõpuks ning barjääride vähendamisel 2027 sihiga. See annab poliitilise surve, mis võib aidata vältida lõputut venitamist ja vaidlemist. - Rakendamine = päris koht, kus kvaliteet otsustatakse
Isegi kui määrus saab vastu võetud, sünnib päris ühisturg sellest, kuidas pannakse tööle registrite liidestused, standardid, identiteet, logid, töövood. Seepärast on mõistlik juba varakult rääkida pilootidest ja tehnilisest disainist – mitte oodata “siis kui on vastu võetud”.
Lõppjäreldus
EU Inc. on õige suunaga katse teha Euroopast koht, kus startupidel on päriselt lihtne kasvada – ja see on otseselt seotud Euroopa sooviga hoida kasvufirmad siin ning tugevdada oma tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust ning vähendades sõltuvust teistest suurvõimudest.
Aga kõik taandub ühele küsimusele: kas me saame päriselt ühe režiimi, või tekib “uus nimi vanale probleemile”. Eesti huvi on olla see riik, kes hoiab fookust ühtsusel ja pakub praktilist teed teostuseni – sest meil on suur osa “MVP-st” juba olemas.
*
Finantskirjaoskuse eestkõnelejana tuntud Liisi Kirch on startup nõunik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Samal teemal:
