Gearboxi Marje Kasari: Patendist tooteni on veel pikk tee
TARTU - Gearbox Biosciences laboripoole eest vastutava kaasasutaja Marje Kasari sõnul ei piisa teadusavastuse turule viimiseks ainult heast ideest või patenteeritud tehnoloogiast. Vaja on inimesi, kes julgevad ülikoolikeskkonnast välja astuda, ettevõtlust õppida ja oma lahendusi päris klientidega katsetada.
Marje Kasari igapäevatöö keskendub labori toimimisele ja seal töötavate inimeste toetamisele. Ta osaleb ettevõtte strateegia kujundamises ja juhtimisprotsessides, kuid tema vastutusala on eelkõige praktiline teadustöö: milliseid katseid teha, millises järjekorras nendega edasi liikuda ning kuidas saadud tulemusi tõlgendada ja nende põhjal järgmisi samme kavandada.

Ettevõtte algusaegadel tegi Kasari suure osa laboritööst ise. Nüüd, kui laborisse on lisandunud töötajaid, on tema roll muutunud. „Minu töö on ikkagi hoida see labori pool kõik toimimas,“ ütleb ta.
Teaduslikust lahendusest tööstusliku rakenduseni
Kasari hinnangul on teadlastel oluline mõista, et laboris toimiv lahendus ei pruugi samamoodi töötada tööstuslikus tootmises. Väikeses katseseadmes saadud tulemus ei tähenda automaatselt, et sama protsess toimiks mitmekümne tonni suuruses tööstuslikus mahus.
Üks põhjus on see, et tööstusettevõtete praktiline protsessiteadmine ei pruugi olla avalikult kättesaadav. Teadusartiklites kirjeldatakse katseid ja tulemusi, kuid ettevõtted ei avalda tingimata üksikasjalikult, kuidas nende tootmisprotsessid toimivad või milliste konkreetsete probleemidega nad silmitsi seisavad. Seetõttu ei pruugi laborist tulnud teadlane teada, millised takistused päris tootmises esile kerkivad.
Kasari rõhutab, et väikese skaala teadustöö või uurimistulemus, mida ei saa kohe tööstuses rakendada, ei ole seetõttu väärtusetu. Ka tema ise loeb teadusartikleid ja otsib neist teadmisi, mis võiksid aidata lahendada ettevõtte ees seisvaid küsimusi. Küll aga on ettevõtlusega tegelemine muutnud tema lugemisperspektiivi: ta mõtleb sagedamini sellele, kas ja kuidas avaldatud tulemusi praktiliselt kasutada saaks.
Suuremaks kasvamine pole lihtne
Ettevõtte arenguga on esile kerkinud küsimus, kuidas laborit ja meeskonda edasi kasvatada. Gearbox rendib praegu ruume ülikoolilt, kuid Kasari sõnul ei võimalda praegune asukoht tiimi kuigi palju suurendada.
Sobivate laboriruumide leidmine väljaspool ülikooli ei tähenda lihtsalt uue pinna üürimist ja seadmete sissekolimist. Biotehnoloogiaga seotud töö nõuab kindlat infrastruktuuri: tõmbekappe, piisavat ventilatsiooni, väga puhast vett ning sobivaid lahendusi biojäätmete ja muu laborijäätmestiku käitlemiseks. Kõik see peab vastama ohutusnõuetele ning vajab eraldi investeeringuid.
“Labori kolimine ja uue taristu rajamine on kulukas ning seda ei saa teha üksnes sellepärast, et ettevõte soovib kasvada,” selgitab Kasari. Tema sõnul sõltub järgmiste sammude tegemine muu hulgas sellest, kuidas uus toode turul vastu võetakse.
Heast leiutisest üksi ei piisa
Kasari sõnul ei muutu ülikoolis sündinud hea teadusavastus automaatselt tooteks.
Seetõttu peab ta oluliseks, et teadlastel oleks rohkem võimalusi ettevõtlusega tutvuda ning et patenteeritava või ettevõtluspotentsiaaliga projekti kaasautorid julgeksid ise selle arendamisega edasi minna. Professor võib osaleda ettevõtte juhtimises või olla selle tegevusega seotud, kuid ülikoolis professori töö tegemine ja samal ajal ettevõtte igapäevane juhtimine ei ole Kasari sõnul töö ajalist mahtu arvestades realistlikult ühitatavad.
Et teaduslahendused jõuaksid turule, on vaja nii julgustust, teadmisi kui ka rahalist tuge. Teadlasel tuleb otsustada, kas ta on valmis liikuma teadustöö juurest tootearenduse ja ettevõtte loomise juurde. See võib tähendada, et artiklite avaldamiseks jääb vähem aega ning teadusrahastuse taotlemine muutub keerulisemaks. Samal ajal vajab alustav ettevõte raha tootearenduseks, müügiks ja turuanalüüsiks.
Kasari hinnangul võiks ülikoolides olla rohkem ettevõtluskogemuse jagamist doktorantidele ja teistele teadlastele, kelle tööst võiks kasvada välja uus ettevõte.
Meeskond on oluline
Ettevõttes on vastutus teine: tuleb arvestada investorite, klientide ja palgatöötajatega.
Kasari peab oluliseks, et teadlastest asutajate kõrval oleks meeskonnas ka teistsuguse taustaga inimesi. Näiteks võib ettevõttele olla väga kasulik äriarenduse spetsialist, kes ei ole ise teadlane, kuid mõistab ärilist poolt. Meeskond võimaldab otsuseid läbi arutada, eri vaatenurki arvestada ja vastutust jagada.
Samuti soovitab Kasari suhelda inimestega, kes on sarnase teekonna juba läbi teinud. Kogemusi saab jagada nii ettevõtluskiirendites kui ka konverentsidel, kus kohtutakse võimalike klientide ja teiste ettevõtetega. “Eesti ettevõtjatel võib olla kartus, et oma tegemistest rääkimine annab konkurentidele võimaluse ideid kopeerida. Ärisaladusi tuleb muidugi kaitsta, kuid kõike ei pea saladuses hoidma,” ütleb Kasari. Teiste kogemused ettevõtte arendamisest ja kasvamisest võivad olla väga väärtuslikud.
Oluline on, et heade rakendusvõimalustega avastused ei jääks ainult patentideks, vaid leiduks inimesi, kes tahavad ja saavad nendega edasi töötada.
madleKasari sõnum neile, kes kaaluvad mõne uue ettevõtmisega alustamist, on lihtne: „Kui sa ei proovi, siis nagunii ei õnnestu.“

Comments ()