> ## Content Index
> Fetch the complete content index at: https://fomo.observer/llms.txt
> Use this file to discover other available public pages before exploring further.

# Kuidas müüa baktereid nagu tarkvara: teadlasest tegevjuhi õppetunnid
- URL: https://fomo.observer/kuidas-muua-baktereid-nagu-tarkvara-teadlasest-tegevjuhi-oppetunnid/
- Published: 2026-11-16T07:00:00.000Z
- Updated: 2026-11-16T07:05:59.000Z
- Description: Idufirmad on nagu teadusprojektid, palju asju läheb untsu.
- Author: Madle Timm
- Tags: Founders, Deeptech, Biotech, Tartu

TARTU - Teadlasena oli Arvi Jõers harjunud otsima vastuseid keerulistele küsimustele ja katsetama lahendusi, mille õnnestumises polnud kunagi täielikku kindlust. Kui koos kolleegidega sündis idee, millel paistis olevat praktiline väärtus, tuli tal teha otsus: kas jääda teadlaseks või astuda samm ettevõtlusse ja hakata ise oma leiutist edasi arendama. 

Nii sai alguse Tartu Ülikoolist välja kasvanud biotehnoloogiaettevõte Gearbox Biosciences. Kaasasutaja ja tegevjuht Jõers ütleb, et otsus ei sündinud kergelt, kuid täna oleks ta ettevõtlusega alustamata jätmist “kümme korda rohkem kahetsenud”.

[Gearboxi Marje Kasari: Patendist tooteni on veel pikk teeGearbox Biosciences laboripoole eest vastutava kaasasutaja Marje Kasari sõnul ei piisa teadusavastuse turule viimiseks ainult heast ideest või patenteeritud tehnoloogiast. Vaja on inimesi, kes julgevad ülikoolikeskkonnast välja astuda, ettevõtlust õppida ja oma lahendusi päris klientidega katsetada. Marje Kasari igapäevatöö keskendub labori toimimisele ja seal töötavate inimeste toetamisele. Ta osaleb![](https://storage.ghost.io/c/08/7f/087f88ab-cb17-44cc-928d-9cfca14a3fb9/content/images/icon/Untitled--800-x-800-px-Video---1--2bddadfb-36a9-41d4-a444-efd0c6522e74.gif)Fomo.ObserverMadle Timm![](https://storage.ghost.io/c/08/7f/087f88ab-cb17-44cc-928d-9cfca14a3fb9/content/images/thumbnail/plating-57fed1c4-878f-4adb-8683-21ce5e077cd6.jpg)](https://fomo.observer/gearboxi-marje-kasari-patendist-tooteni-on-veel-pikk-tee/)

### **Alustame natuke kaugemalt. Kuidas sa üldse bioloogia ja teaduseni jõudsid?**

Ma olen tahtnud bioloogiks saada päris varajasest noorusest peale. Mul oli selleks väga tugev eeskuju, tema nimi oli Erkki Truve. Ta oli minust kuus-seitse aastat vanem ja suvel olid meie perede suvilad kõrvuti. Tema oli suur loodushuviline, kogus putukaid ja tegi igasugust sellist tööd, mis tundus mulle jube põnev. Nii ma siis kuueaastaselt otsustasin, et minust saab bioloog, ja nii läkski.

### **Aga miks just rakubioloogia?**

See tuli palju hiljem. Pärast ülikooli minekut ei olnud mul väga selget ettekujutust, milline mu tulevane amet välja näeb. Läksin puhtalt huvist õppima. Esimesed paar aastat õppisin üldaineid ja siis tuli spetsialiseeruda. Minu ajal oli kõige populaarsem zooloogia, aga mulle hakkasid kohe meeldima rakubioloogia ja molekulaarbioloogia. Seda valikut ei olnud üldse raske teha.

### **Sa oled öelnud, et otsus liikuda teadusest ettevõtlusesse ei tulnud lihtsalt, vaid võttis mitu ööd lae vahtimist. Kust see mõte alguse sai?**

See algab natuke kaugemalt. Olin 2005\. aastal järeldoktorantuuris Uppsalas. Seal läks ikka väga halvasti: üks projekt ei õnnestunud ja teine projekt ei õnnestunud. See on teaduse köögipool, millest väga palju ei räägita. Teaduses on vaimselt tegelikult päris raske. Enamik asju, mis sa ette võtad, läheb untsu. Enamik plaane ja katseid ei anna soovitud tulemust. Seda on järjest väga raske taluda.

Ühel hetkel oli see nii raske, et mõtlesin, et läheks üldse ülikoolist ära ja biotehnoloogiafirmasse tööle. Nii ma tegingi. Tulin Eestisse tagasi ja töötasin kaks aastat Eesti suurimas biotehnoloogiaettevõttes. Ilmselt sealt see pisik külge jäi – et sellise ettevõtte tegemine Eestis on võimalik.

Pärast seda tulin ülikooli tagasi ja töötasin seal päris pikalt. Siis tekkis meil kolleegidega uus idee, patenteerisime selle ja tundus, et asjal on praktiline väärtus. Tuli uuesti kaalutlema hakata, kas julgen ettevõtja tee ette võtta või mitte.

Start-up’i ei saa teha poole vinnaga: sa kas teed või ei tee. See on otsustamise koht, sest pead mõtlema, mida teed järgmised viis või kümme aastat. Mõtlesin ja kaalutlesin edasi-tagasi. Lõpuks sai otsustavaks see, et ma ei tahtnud teha oma tulevikku puudutavat otsust lähtudes hirmudest, et mis kõik võib halvasti minna, vaid optimistlikust vaatenurgast, et mis kõik võib hästi minna. Halva stsenaariumi korral võib start-up muidugi läbi kukkuda ja ülikooli positsioon olla kadunud, aga see on risk, mis tuleb teadlikult võtta.

### **Mis oli selle otsuse juures kõige suurem kõhklus või hirm?**

Kõhklused olid kahel tasandil. Üks oli operatiivne pool. Olin olnud ülikooli töötaja ja kaasprofessor, kus pooled asjad tehakse tugistruktuuride poolt ette-taha ära. Järsku oled ettevõtja, kes peab kõik ise korraldama – alates töölepingutest kuni raamatupidamise ja müügini.

Teine pool on see, et alustava ettevõtte ebaõnnestumise tõenäosus on suur. Aga ega teadlase elu ka lihtne pole – kui peale vana lõppemist uut granti ei saa, siis pikka pidu ülikoolis pole. Ei saa elada kindla rahaga elevandiluust tornis aegade lõpuni.

### **Kas teadlasest ettevõtjaks saamine eeldas sinu jaoks ka identiteedimuutust?**

Arhetüüpsed teadlane ja ettevõtja on kindlasti kaks väga erinevat poolt. Aga kõik teadlased ei ole arhetüüpsed ja kõik ettevõtjad ei ole sellised, nagu me neid karikatuurides ette kujutame. See on kindlasti väga erinev töö ja vajab erinevaid omadusi, aga aeg-ajalt see ju õnnestub. Miks ei võiks meil õnnestuda?

Muidugi pidin palju muutuma ja olengi palju muutunud. Teadlased kipuvad olema natuke omaette ja vähem suhtlejad, ka mina. Aga pärast sajandat kõnet klientidega oskad juba suhelda küll. Töö käigus pead muutuma ja arenema.

### **Millest Gearboxi idee alguse sai?**

Gearbox sai alguse sellest, et läksin sõbraga lõunale. Ajasime niisama juttu ja küsisin tema käest, et mis on biotehnoloogias selline lahendamata tehniline probleem. Arvasin, et sõber teab sellest valdkonnast rohkem, sest oli sellega välismaal elades kokku puutunud.

Ta ütles, et vot seda asja ei ole veel suudetud ära lahendada. Alguses oli see lihtsalt intellektuaalselt huvitav väljakutse: kuidas seda probleemi üldse põhimõtteliselt lahendada? Nuputasin selle üle natuke aega ja siis tuli üks mõte. Vaikselt kasvas sellest teadusprojekt ja hakkasime laboris lahendust otsima. Lõpuks meie tehnoloogiline nõks päriselt ka töötas nii, nagu lootsime. Tundus, et tegemist on praktilise asjaga, ja otsustasime taotleda patenti. Alguses oli meil naiivne ettekujutus, et anname patendi sisse ja küll see raha hakkab tulema. Aga ega kedagi ei huvita sinu patent, inimesi huvitab tehnoloogia. Patendist töötava tehnoloogiani läheb veel palju aega ja vaeva.

Ühel hetkel sündis koos kolleegide ja praeguste kaasasutajatega otsus, et proovime. Nii sündis Gearbox Biosciences. Esimesed kaks aastat oli see kõrvalprojekt, hiljem muutus põhiliseks asjaks, millega tegeleme.

![](https://storage.ghost.io/c/08/7f/087f88ab-cb17-44cc-928d-9cfca14a3fb9/content/images/2026/11/pipeting.jpeg)

### **Lihtsate sõnadega: milles see tehnoloogiline nõks seisneb ja millist probleemi te lahendate?**

Tööstuslikus biotehnoloogias toodetakse elusrakkude abil erinevaid aineid, ravimeid ja muid vajalikke asju. See on natuke nagu õlletegemine: võtad suure tünni, paned elusrakud sisse, annad neile süüa ning nad toodavad seda, mida soovid.

Probleem oli selles, et tünnis toimuvad korraga nii rakkude kasvamine ja paljunemine kui ka tootmine. See on ebaefektiivne. See on umbes sama, nagu ehitaksid tehast ja toodaksid samal ajal tehases. Ideaalis peaks protsess olema selline, et alguses rakud ainult kasvavad maksimaalse kiirusega ega tooda veel midagi. Seejärel pannakse kasv seisma ja rakud hakkavad täie rauaga tootma. Nii ei kulutata enam ressursse kasvamisele ning tootmine saab olla efektiivsem.

Seda nimetatakse kasvu ja tootmise lahtiühendamiseks ehk *growth-production decoupling’uks*. Meil õnnestus sellele probleemile teise nurga alt läheneda ja lahendus hästi tööle saada. See on see tehnoloogia, millega algselt turule tulime. Sellest ajast peale on toode mitu korda muutunud, aga baastehnoloogiline lahendus on sama. Alusleiutisele oleme lihtsalt uusi asju lisanud.

### **Millistes valdkondades saab teie tehnoloogiat kasutada?**

Üks valdkond on ravimite tootmine. On terve suur grupp ravimeid, mida saabki toota ainult elusrakkudes. Näiteks insuliin, aga ka paljud tänapäevased vähiravimid, need kõik on oma olemuselt valgud.

Kõige värskem ja kõige tugevama turupotensiaaliga on meie uus lahendus mRNA ravimite jaoks. Kui meie varasemad lahendused parandasid tootmist, siis nüüd teeb meie lahendus paremaks juba mRNA ravimit ennast.

Teine valdkond on tööstuslik biotehnoloogia, kus toodetakse näiteks ensüüme, mida kasutatakse pesuvahendites. Need on aktiivsed molekulid, mis aitavad lagundada rasvu ja valke ehk näiteks eemaldada plekke. Ka toiduainetööstuses kasutatakse mitmesuguseid rakendusi. Kõige suurem valdkond on siiski farmaatsia ehk meditsiiniline biotehnoloogia.

### **Kuidas te kliente leiate?**

See on miljoni dollari küsimus kõigile start-up’idele. Mingit maagiat siin ei ole. Saadad külmi kirju, käid messidel ja konverentsidel, kohtud inimestega ja püüad nende tähelepanu.

Meditsiinivaldkonnas ei ole nii, et kohtud kliendiga ja kaks tundi hiljem on leping allkirjastatud. See on väga pikaajaline protsess. Kliendis tuleb tekitada usaldus, et suudad päriselt teha seda, millest räägid, ja et oled ka poole aasta pärast olemas. Enne tõsisemat arutelu tuleb mitu korda kohtuda. Kõige paremad on muidugi need kliendid, kes meid ise üles leiavad – neil on juba selge vajadus.

### **Kui kaugel on ettevõte sellest, et võiks end pidada täielikult toimivaks biotehnoloogiaäriks?**

Äri toimib, aga meil on olnud põhitootest mitu iteratsiooni. See kõik on tulnud klientidega suheldes. Teadlane arvab, et on üks probleem, mida tuleb lahendada, aga turul selgub, et see, mis meie arvame, polegi eriline probleem. Need on valusad õppetunnid, mida ülikoolist välja kasvanud start-up peab läbi elama. Iga kord, kui kliendiga räägid, saad targemaks. 

Alguses hakkasime müüma kasvu ja tootmise lahutamist. Tegin kõne ühe potentsiaalse kliendiga Suurbritanniast, rääkisin oma loo ära, kolm-neli minutit, kui ta ütles: „Jah, see kõik on väga tore, aga kas sa seda teist asja saad ka teha?“ Mul polnud aimugi, et selline probleem üldse eksisteerib. Teaduses see probleem ei olnud, aga tööstuses oli korralik mure.

Kõne lõppes ja läksime laborisse tagasi, kratsisime paar nädalat kukalt ning mõtlesime välja, kuidas seda enda tehnoloogia baasil teha. Hakkasime arendama ja saime lahendusega turul mitu klienti. See puudutas antibiootikumivaba valkude tootmist.

Seejärel läksin San Diegosse messile, leppisin kokku paarkümmend kohtumist ja rääkisin inimestega. Seal küsiti juba kolmandat asja. Läksime jälle laborisse tagasi, arendasime ja tulime uue lahendusega välja. Sellest iteratsioonist sai meie tehnoloogia mRNA ravimite efektiivsuse tõstmiseks, kus me lihtsalt ei optimeeri tootmisprotsessi vaid juba ka ravimit ennast.

See ongi protsess: tuled millegagi välja, lähed turule rääkima, leiad mõned kliendid, aga teised tulevad uue murega ja küsivad, kas oskad ka seda lahendada.

Ma ei julge öelda, et oleme praegu stabiilselt toimiv ettevõte. Aga me oleme leidmas oma nišši ja meil on võimalus seal suurelt kasvada.

### **Biotehnoloogiaettevõtte tootearendus tundub võrreldes näiteks tarkvarafirmaga keerulisem, sest iga kliendi tagasiside järel tuleb laborisse tagasi minna ja lahendust muuta. Kuidas sellist äri üldse skaleerida?**

Siin on huvitavad paralleelid. Kõik teavad, et tarkvaraettevõtet on hea teha: teed ühe tarkvara valmis ja müüd selle kümnele tuhandele kliendile, sisuliselt ilma lisakuluta. Riistvaraettevõttes on iga ühiku tootmiseks vaja investeeringuid ja materjali. Ma ütleks, et biotehnoloogia, mida meie teeme, on kolmas suund, kus on paralleele mõlemaga.

Meie toode, mille kliendile saadame, on spetsiaalsed bakterid, mis kannavad meie tehnoloogiat. Selles mõttes oleme nagu riistvaraettevõte, sest tegemist on füüsilise tootega, mida peame laboris valmistama. Teisest küljest on ühe bakteri paljundamine miljoniks väga lihtne. Panen ta õhtul kasvama ja hommikuks on valmis, nii et sellest küljest oleme sarnased tarkvaraettevõttega.

Oleme valinud ärimudeli, mis oleks skaleeritav. Me ei plaani ise suuremahulist tootmist. Meil on valmis baaskandja ehk bakter, klient tuleb ja ütleb, et tahab, et see toodaks mingit konkreetset ainet. Siis modifitseerime bakterit vastavalt kliendi vajadusele, saadame selle talle ja litsentsime tootmiseks. 

Põhiline väärtus tuleb lõpuks litsentsilepingutest. Kui klient selle tootega päriselt turule jõuab, saame meie teatud protsendi müügist. Alguses tahab klient lahendust katsetada. Kui ta on rahul, saab võtta kommertslitsentsi ja minna tootmisse. See võtab aega: kõigepealt tehakse katsed väiksemates mahutites, seejärel liigutakse järjest suuremate juurde ja lõpuks täismahus tootmiseni. See protsess toimub kliendi juures, meil endal pole tehast vaja.

### **Mis on olnud ettevõtte teekonna suurimad ebaõnnestumised?**

Kõige selgemad ebaõnnestumised on olnud need, et me ei tunne turgu piisavalt. Varasemad lahendused on olnud teoreetilistele probleemidele, mitte praktilistele. See on paljude ülikoolidest välja kasvavate ettevõtete põhimõtteline probleem: meil on uus tehnoloogia, aga see ei pruugi lahendada kõige põletavamat turuprobleemi.

Väga suur abi oleks sellest, kui saaks varakult rääkida mõne äriarenduse inimesega, kes on selles valdkonnas viisteist aastat tegutsenud, tunneb tehnoloogiat ja oskab öelda, millist probleemi tasub lahendada. Lõpuks saad selle info turult ka, aga see võtab aega ja aeg on raha. Meie elu oleks kindlasti olnud lihtsam, kui oleksime saanud võimalikult vara kogenud biotehnoloogi nõu. Võib-olla oleksime siis jõudnud praeguse lahenduseni kaks aastat varem. Aga võib-olla peadki selle info läbi valu ja vaeva ise turult kätte saama.

### **Ja kõige olulisem äriline verstapost?**

Mäletan, et tähistasime kaasasutajatega rõõmuga seda, kui esimene klient maksis esimese arve. See oli oluline verstapost, kuigi äriliselt mitte veel väga suur. Ma arvan, et oluline on ka see, et oleme tänaseks litsentsinud oma tehnoloogiat ettevõtetele, kes on ka maailma mõistes väga suured. See, et sind sellistes kohtades kuulatakse, nõuab omaette pingutust.

### **Kas tunned ennast praegu rohkem teadlase või ettevõtjana?**

Nüüd tunnen ennast ikka ettevõtjana. Meie ettevõte on küll väike, aga rollid on jagatud ja mina olen tegevjuht ning tegelen rohkem müügi ja juhtimisega. Laboris ma ei käi. Kord kahe nädala tagant saan ülevaate, kuidas seal läheb. Tehniliselt olen endiselt pädev, aga põhitöö on juhtimine ja müük. Oleme kokku viiekesi. 

### **Kui sa saaksid minna tagasi ja rääkida selle Arviga, kes tol ajal mitu ööd lage vahtis ning kaalus, kas ettevõtlusega alustada, mida talle ütleksid?**

> Muidugi tee, ära karda, tegutse! Need on olnud väga ägedad paar aastat. Oleksin kindlasti kümme korda rohkem kahetsenud, kui ma poleks seda teinud. Ütleksin talle, et ära rohkem mõtle, mine ja hakka tegema.

### **Mida see teekond sulle isiklikult andnud on?**

See on olnud kasvamine. Olen pidanud väga palju uusi asju õppima ja tundmatuid teemasid endale selgeks tegema. Kogu müügivärk oli teadlase jaoks hirmuäratav, tüütu ja vastik. Aga kammisin pea ära ja hakkasin otsast tegema. Nüüd ma seda enam ei karda. Salamisi tunnistan, et isegi natuke meeldib.

![](https://storage.ghost.io/c/08/7f/087f88ab-cb17-44cc-928d-9cfca14a3fb9/content/images/2026/11/DSC_7125.jpg)

Kadri Sundja, Triin Hertmann ja Arvi Jõers Accelerate Estonia ja Adapteri kogukonnaürituse vestlusringis. Oktoober 2026.TAA

Põnev on teha midagi uut ja äge on näha, et suudame ka mõnele suurele Saksa kontsernile müüa. See on olnud äge teekond ja ma loodan, et see jätkub.

### **Millised on ettevõtte järgmised eesmärgid?**

Selgelt äri kasvatada. Oleme leidnud õige tehnoloogia, kus saame teha asju, mida keegi teine ei suuda. Nüüd tuleb müüki täie rauaga kasvatada, selleks plaanime lähiajal kaasata ka *seed round*’i investeeringu. Loodetavasti teenime kahe aasta pärast juba nii palju, et uuesti investorite juurde pole enam vaja minna.

**Kas on mõni lugu ettevõtte algusaegadest, mis seda teekonda hästi iseloomustab?**

Võin rääkida väikese loo sellest, kuidas meil esimese kliendiga läks. Müük on teadlase jaoks alguses ebameeldiv asi, aga midagi üle ei jäänud. Olime parajasti Tartus Science to Businessi teaduskiirendis. Seal tehti müügikoolitust ja öeldi, et pead hakkama müüma.

Valisin välja esimese potentsiaalse firma, kelle inimesi ma tundsin. Ütlesin, et meil on selline uus asi ja võiksime proovida, täiesti tasuta muidugi – äkki teeb nende tootmissüsteemi natuke paremaks. No ütleme nii, et väga hästi ei läinud. Tegime selle hoopis palju halvemaks.

Aga midagi pole teha: klopid püksipõlved puhtaks ja lähed järgmise kliendi juurde. Järgmine oli Norrast ja temaga läks juba paremini. Me ei teinud halvemaks, aga paremaks ka mitte. Nende mõlema projekti käigus õppisime väga palju, kuidas klientidega toimetada.

Kolmandaga läks paremini. Kolmas maksis juba raha ka, tegime asja paremaks ja ta on siiamaani meie klient. Tuleb valehäbi kõrvale jätta ja lihtsalt minna ning otsast peale hakata.

## Sign up for Fomo.Observer

Startup stories from Estonia. Free weekly newsletter.

Subscribe 

Email sent! Check your inbox to complete your signup. 

No spam. Unsubscribe anytime.