> ## Content Index > Fetch the complete content index at: https://fomo.observer/llms.txt > Use this file to discover other available public pages before exploring further. # Eesti ei saa jätta hariduse võtmetehnoloogiate arendamist teiste riikide hooleks - URL: https://fomo.observer/eesti-ei-saa-jatta-hariduse-votmetehnoloogiate-arendamist-teiste-riikide-hooleks/ - Published: 2026-09-01T05:15:12.000Z - Updated: 2026-09-01T07:43:58.000Z - Author: Inge-Helene Pello - Tags: Edtech, EESTI Kooliaasta on taaskord käes. Sellega koos ka võimalus jälle midagi uuesti alustada, paremaks muuta ja värske pilguga üle vaadata. Aga võib-olla võiksime 1\. septembril korraks vaadata otsa ka tänasele haridussüsteemile ning astuda mõttes tulevikukooli radadele. Milliseid samme peame astuma, et tagada Eesti lastele parim haridus? EdTech Estonia nõukogu liikme Märt Aro sõnul peaksime Eesti hariduse tulevikku kujundades looma ise uusi lahendusi, mitte piirduma mujal maailmas loodud lahenduste kasutamisega. Ootused õppijale on oluliselt teistsugused kui 200 aastat tagasi. Tänase koolisüsteemi juured ulatuvad 1750\. aastatesse, kui ühiskond ja majandus vajasid tööstusrevolutsiooni tingimustes senisest erinevaid teadmisi ja oskusi. Haridussüsteem, kus õppijatele anti suures osas ühesuguseid teadmisi ning valmistati ette suhteliselt etteaimatavaks tööeluks, sobitus Industry 2.0 ajastusse väga hästi, aidates ühiskonnal kiirel tempol edasi areneda. Aga täna hakkame jõudma Industry 5.0 konteksti, kus majanduskeskkond on oluliselt muutunud ja sellega koos ka ootused kooli lõpetajale. > „Huvitav on näha, et kuigi maailm meie ümber on nii palju muutunud, mõtleme haridusest tihti ikka selle meile tuttava, ajale jalgu jäänud filosoofilise paradigma kontekstis. Alternatiivselt mõelda on vahel aga keeruline, sest me kõik tuleme samast koolisüsteemist ja oleme selle süsteemiga harjunud. Kuid siin ongi oluline roll EdTech-lahendustel ja valdkonna fanaatikutel,“ leiab EdTech Estonia nõukogu liige Märt Aro, kes on ka EdTech-i Dreamapply asutaja. Maailma Majandusfoorum toob iga viie aasta tagant välja oskused, mida peame järgnevatel aastatel arendama ning mida edukaks toimetulekuks vajame. 2025\. aasta raport toob esile nii analüütilise mõtlemise, kohanemisvõime, tehnoloogilise kirjaoskuse, kui ka enesejuhtimise oskused. „Seda kõike võtavad arvesse ka Euroopa Liit ja Eesti ja need märksõnad on jõudnud meie haridusstrateegiasse ja õppekavasse. Meie väljakutse seisneb aga selles, kuidas toetada kogu haridussüsteemi, et need suurepärased mõtted, mis on haridusstrateegiasse ja õppekavasse kirjutatud, saaksid rakendatud ilma muudatustega kaasneva lisastressita. Ja kuidas toetada neid, kes loovad uusi materjale ja õppemetoodikaid, et häid tulemusi saavutada,“ selgitab Aro. EdTech-sektori ja kogukonna jõustamine aitab Eestil püsida hariduse edendamise lipulaevana. Mis on üldse EdTech-sektor? Lihtsalt öeldes on see hariduse uuendamise ja kaasajastamisega tegelev sektor, kuhu kuuluvad inimesed, kes näevad hariduses mõnda probleemi ja tahavad seda lahendada, rakendades eesmärgi saavutamiseks ka tehnoloogiat. Need on noored ise, lapsevanemad, teadlased, õpetajad, koolijuhid, ettevõtjad. „Ma olen palju mõtisklenud, millise mudeli alusel uut haridust luua, ja ma ei näe ühtegi paremat lahendust kui EdTech-sektori ja sealse kogukonna jõustamine,“ ütleb Aro. ![](https://storage.ghost.io/c/08/7f/087f88ab-cb17-44cc-928d-9cfca14a3fb9/content/images/2026/08/EdTech4-12-2-1.jpg) Tema sõnul saab innovatsioon alguse fanaatilisest huvist mõne konkreetse haridusliku väljakutse lahendamisel. Riik omakorda võiks luua rohkem võimalusi neile ettevõtetele ja olemasolevatele ekspert-tiimidele, kes juba suurest huvist neid lahendusi loovad. Küll aga näeb Aro tänases süsteemis mitmeid murekohti, eelkõige seda, et EdTech-ettevõtted peavad liiga sageli konkureerima riigi enda arenduste ja lahendustega. > *„Näen, et kõige olulisem on see, et riik ise võimaldaks osaleda hangetel täisteenuste arendajatel. Kvaliteetseid tulemusi saame ikkagi siis, kui arendused lähevad fanaatikute tiimidele. Selliseid avalikke hankeid, kus nad aga osaleda saaksid, on paraku siiski vähe“.* Samas on tehtud ka olulisi edusamme. Näiteks on Riigikantselei 2025\. aasta kevadel välja andnud uue avaliku sektori IT-soetamise juhise, mille järgi peaks riik eelistama koostööd olemasolevate teenuseid arendavate tiimidega ning vältima uute arenduste tellimist olukorras, kus vajalikud tiimid on juba olemas. Aro sõnul on positiivne ka see, et hariduse kaasajastamise olulisusest räägitakse ühiskonnas üha rohkem ning inimestel on endiselt soov ise midagi paremaks muuta. ## Sign up for Fomo.Observer Startup stories from Estonia. Free weekly newsletter. Subscribe Email sent! Check your inbox to complete your signup. No spam. Unsubscribe anytime. Üheks parimaks näiteks peab Aro ühtlasi viimast Presidendi haridushäkatoni, kus osales oma institutsiooniga ka Eesti Vabariigi president. „See oli südantsoojendavalt võimas koostöö. Ausalt öeldes ei ole ma kusagil maailmas kuulnud, et sellisel tasemel tehakse riigi ja erasektori innovaatorite vahel koostööd. Eriti tore oli ka see, et häkatoni vedas hariduse innovatsiooni kogukond ise eest ning nad tegid seda super hästi! Ruumi astudes oli näha, kuidas inimeste ajud ragisesid. Häkatonil osales 30 tiimi, kes arendasid erinevaid hariduslahendusi,“ rõõmustab ta. ### Lahenduste “killustatus” ei võimalda õppijateni jõuda. Samas ei piisa ainult headest lahendustest. Need peaksid jõudma ka kasutusse. Loodusainete õpetamiseks terviklahendust pakkuva EdTech-startup’i Praktikal asutaja Omari Loidi arvates on lahenduste kättesaadavus täna üks olulisemaid lahendust vajavaid murekohti. „Meil on täna palju võimalusi ise midagi luua ja tehisaru edasiarenguga tuleb neid võimalusi veelgi juurde. Kui aga keegi loob näiteks keeleõppimiseks mõne vahva lahenduse oma algoritmi või metoodikaga, siis peab ta tihtipeale hakkama selle ümber ise platvormi ehitama (tegema sisselogimissüsteeme jne.),“ selgitab Loid. See tähendab, et inimene peab uuesti leiutama midagi, mis ei pruugi üldse olla tema pärusmaa. Selle asemel et keskenduda tootele, kulub aeg hoopiski tehnilise taristu ülesehitamisele. Teine probleem puudutab koole ja õpetajaid. Õpetajatel peaks olema võimalik häid lahendusi kooli eelarvest kasutada, kuid samal ajal on neid lahendusi tekkinud juba nii palju, et õpetajal või koolijuhil võib olla keeruline otsustada, mida valida ja kuidas erinevaid tooteid omavahel integreerida. Selleks puudub ühtne süsteem. „Üks struktuurne probleem ongi see, kuidas koolidel on võimalik eelarveliselt selliseid tooteid tarbida. Mida võtta, mida jätta? See, et koolidel raha ei ole, on nagunii klassikaline probleem. Aga kui mõni õpetaja tahab midagi kasutada, näiteks kümne euro eest kuus, siis võib-olla ei taha ta kogu aeg direktori käest kümmet eurot küsimas käia. Ja kui kõik õpetajad hakkavad nende väikeste summadega käima, siis on see kõik juba bürokraatlikult keeruline,“ selgitab Loid. Loidi sõnul seisneb probleem ka selles, et kuigi Eesti on tuntud digiriik, ei ole hariduses tekkinud veel terviklikku lahendust, mis tooks erinevad süsteemid ja teenused omavahel kokku. „Meil ei ole sellist hariduse X-teed, nagu tervishoius. Meil on igal pool erinevad taristu tükid, mis on väga väärtuslikud, kuid puudub terviklik lahendus. Uute terviklahenduste kallal aga juba töötatakse”. Üheks näiteks, kuidas seda probleemi lahendada, on Praktikal. Ettevõte pakub loodusainete õpetamiseks terviklahendust, mis koosneb katsevahenditest, digiõppevarast ja digiplatvormist. Viimane pakub võimalust ka digitaristu külge lisada uusi lahendusi, ilma, et igaüks peaks hakkama uut süsteemi leiutama. „Me oleme natukene nagu WordPress ja sealsed pluginad. Meie digitaristu külge saab panna oma lahendused, et igaüks ei peaks hakkama oma taristut üles ehitama,” selgitab Loid. Praktikali lahendust kasutatakse praegu juba enam kui 300 Eesti koolis ning ettevõte on alustamas laienemist Saksamaale. Audentese e-gümnaasium otsib lahendusi ühest keskkonnast. Sarnast tervikpilti näevad ka Audentese e-gümnaasiumi juhataja Katrin Kiilaspää ning haridustehnoloog ja informaatika õpetaja Kristiina Sirelpuu. Audentese e-gümnaasium on tegutsenud juba üle 20 aasta ning loodud eelkõige õppijatele, kelle elutempo või elukoht ei võimalda tavapärases päevakoolis õppida. Tänaseks õpib seal üle 400 väga erineva taustaga inimese: noored, täiskasvanud, sportlased, muusikud, ettevõtjad, välismaal elavad eestlased ning õppijad, kes ühendavad gümnaasiumiõpinguid mõne teise valdkonna või kooliga. „Meil on võimalik õppida nii, et oled välismaal ja tuled kooli ainult riigieksamiteks või koolieksamiteks. Kontaktõpe on olemas, kuid see ei ole kohustuslik. Õpe toimub 100% *online*\-is,“ kirjeldab Kiilaspää. Selline paindlikkus tähendab aga, et õppija peab ise oma aega planeerima, arvuti avama ja õppimisega alustama. Päevakoolis annab rütmi tunniplaan, e-gümnaasiumis peab õppija selle rütmi suuresti ise looma. Selle jaoks kasutatakse koolis Moodle’i õpikeskkonda, kus õppija saab kursust läbida omas tempos ning õpetajad ja õppenõustajad tema arengut jälgida. „Meil ei ole ühtegi õppijat sama õppeplaaniga. Meie jaoks on eriliselt oluline, et õppija saaks aru, kus ta oma õpiteekonnal parasjagu asub, mida ta järgmisena tegema peab ja millised valikud tal on. Seetõttu lähtume oma digivalikutes põhimõttest, et kasutame ühtset Moodle’i keskkonda ja ehitame vajalikud lahendused selle sisse. Oleme nagu Moodle’i startupperid. Me ei taha õppijat sellest keskkonnast välja suunata. Kui ta ise soovib midagi proovida, on see muidugi väga teretulnud, kuid meie ei ole hetkel seadnud prioriteediks erinevate keskkondade vahel liikumist,“ kirjeldab Sirelpuu. Selleks, et hinnata, millised digilahendused õppimist päriselt toetavad, töötavad koolis haridustehnoloog, õppedisainer ja Moodle’i administraator, kes teevad koostööd õpetajatega. Uusi lahendusi katsetatakse ja kogemusi vahetatakse ka ülikoolidega. „Katsetame erinevaid lahendusi ning teeme tihedat koostööd ülikoolidega. Lahenduste seas kasutame näiteks “Edenemisriba,” mis tuli meile Moodle’i väliselt. See plugin on jäädavalt kanda kinnitanud. Eelmisel aastal proovisime ka “Õpirada,” mida suur osa õppuritest pidas enda jaoks kasulikuks,“ ütleb Sirelpuu. Just siin ühilduvad Audentese kogemus ja EdTechi laiem probleem. Häid ja huvitavaid lahendusi tekib juurde, kuid kooli jaoks on oluline, et need sobituksid olemasolevasse süsteemi ega looks õppijale veel üht uut keskkonda, kasutajakontot või kohta, kus oma õpiteekonnal järge pidada. Samuti ei ole küsimus ainult lahenduste loomises, vaid ka selles, kelle lahendusi me tulevikus kasutame. „Väikese riigina ei saa Eesti endale lubada olukorda, kus hariduse kõige olulisemad tehnoloogilised lahendused töötatakse välja kusagil mujal ning meie ülesanne on need lihtsalt kasutusele võtta. Kui tahame, et meie õpetajatel ja lastel oleksid lahendused, mis lähtuvad meie kultuurikontekstist, siis on ainus variant, et jõustame lahenduste loomist Eestis. Sest kui me seda ei tee, kasutame lõpuks USA ja Hiina lahendusi,“ võtab Märt Aro kokku. *Eestis tegutseb tänaseks üle 100 EdTech-ettevõtte ja haridustehnoloogiliste lahenduste looja, kellest mõjuv osa toimetavad ka rahvusvaheliselt. Septembri jooksul tutvume lähemalt EdTech-maastiku põnevate tegijatega.*